Always võiks esimesena tunduda järjekordse aeglase emo loona, mis räägib lahkuminekust "im quite awaaare that we're dyiiiiinggg", aga siis tulevad sisse sellised 80ndate new wave mõjutused ja refrään, mis on ju tegelikult üsna armas. See ei ole lahkumineku lugu, see on lihtsalt hetk väikesest august teel, mis on ennemgi juhtunud ja juhtub ilmselt ka veel. Mõte, et pead öö veetma üksinda, nii et kedagi pole kaisutada ega puudutada ,on lihtsalt liiga suur piin mõlemale poolele, et varsti lepitakse ära.
Sunday, December 21, 2014
Lase mul sind hoida,puudutada, tunda...
Blink-182 2003 aasta self-titled album oli samm täiskasvanlikkuse poole. Eksperinenteeriti rohkem ja lood ei olnud enam "lõbus lollakas lugu või kurb emolugu", nüüd segati neid valemeid ja lisati ka muid ideid. Võtame või kõige viimase singli sellest albumilt.
Always võiks esimesena tunduda järjekordse aeglase emo loona, mis räägib lahkuminekust "im quite awaaare that we're dyiiiiinggg", aga siis tulevad sisse sellised 80ndate new wave mõjutused ja refrään, mis on ju tegelikult üsna armas. See ei ole lahkumineku lugu, see on lihtsalt hetk väikesest august teel, mis on ennemgi juhtunud ja juhtub ilmselt ka veel. Mõte, et pead öö veetma üksinda, nii et kedagi pole kaisutada ega puudutada ,on lihtsalt liiga suur piin mõlemale poolele, et varsti lepitakse ära.
Always võiks esimesena tunduda järjekordse aeglase emo loona, mis räägib lahkuminekust "im quite awaaare that we're dyiiiiinggg", aga siis tulevad sisse sellised 80ndate new wave mõjutused ja refrään, mis on ju tegelikult üsna armas. See ei ole lahkumineku lugu, see on lihtsalt hetk väikesest august teel, mis on ennemgi juhtunud ja juhtub ilmselt ka veel. Mõte, et pead öö veetma üksinda, nii et kedagi pole kaisutada ega puudutada ,on lihtsalt liiga suur piin mõlemale poolele, et varsti lepitakse ära.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment