Armusin kõigisse maailma pahedesse....

Viimastel päevadel olen tööl tihti kuulanud viimast Papa Roachi albumit ja pean ütlema, et see on selline aeglane kasvaja, et iga kuulamisega olen pannud tähele üha rohkem huvitavaid lugusid ja muidu ka kvaliteetset taset, mida bänd suudab iga albumiga hoida. Aga nüüd on aeg teine singel välja anda neil ja oikuitore, nad on mu ühe lemmikfrontwomani , Int This Momenti Maria Brink'i ka toonud seltsi.

Gravity on omamoodi üllatav sel albumil, olles nagu tagasivaade vanakooli Papa Roachile, sisaldades laulja räppivaid värssse. Omamoodi on see aga lugu vanemalt, targemalt ja kainemalt isikult, kes on pidutsenud kauem kui see tore oleks olnud ja nüüd peab elama oma vanade vigade ja kahetsustega. Sobriety sucks, nagu Ozzy ütleks peale. Maria Brink backup on kaunis, samas kummituslik ja ühesõnaga palju meeldejäävam lugu kui FEAR.


Aga maigaad, palju ma olen näinud lambipirne mikrofonidena videotes...

Ta meenutas seda tüüpi, kes telekas oli tagaotsitav röövi ja peksmise eest.

Olen vahetanud tööl rokiraadio praegu igasuguste albumite kuulamise vastu Spotify. Võib-olla lihtsalt vaheldus sellest, et nagu iga raadio, mängivad nemadki populaarseid laule üle ja üle...
Aga Nonpoint on üks bänd, mis mu playlistis tihti on olnud.....ja lähme nüüd mõne nende vana loo peale üle.

What A Day on singel nende major-label debüüdi pealt, mis ilmus nu-metali hiigelajal. Kui see ei toonud neile nüüd rockstaari elu, on nad usinalt vastu pidanud ja sellise agressiivne aggro metaliga ikka edasi tegutsenud. Laulja, kelle rastad toovad hetkega P.O.D. flashbacki, on oma tämbri poolest palju toorem kui nimetatud bänd ja kuigi ta lüürika läheb natuke ramblimiseks, siis meenutab see meile ju seda, kui tüüp räägib oma lahedast päevast, aga võib-olla see oli midagi sellist, mida pidi ise kogema, et aru saada. Või hoopis mõnuained on selle päeva lahedust suurendanud ja meeldejäävust vähendanud. Ühesõnaga, selline mõnus õhtune küte.

Liiga palju aastaid häkitud.

The Hoff on tagasi ja näitab, miks 80ndad olid ülim

Kick Fury rahvas.
See on nii 80ndad, et Far Cry 3 : Blood Dragon sobiks sellega kenasti kokku.

True Survivor!!!!
Kui sellest ei saa hitt, siis maeiteaküll mis maailmal viga on.

Maha müüdud,ära puhutud , ära jää vahele.

Üks viimase 20 aasta kõige parema kvaliteetmärgiga bänd, Offspring on tagasi uue singliga. Eelmise aasta kontserdist mäletan kahjuks, et nad ei mänginudki ühtegi lugu üsna healt Days Go By albumit. Okei , see oli Smashi juubelituur, aga sellegipoolest.
Vaatame siis selle loo ka ära.

Esiteks, Coming For You video on üsna humoorikas, aga sellise musta huumori mõttes (vist isegi liiga gory, et olla SFW). Aga mida räägime loost, ühesõnaga , nagu ma mõistan lüürikat, on see ehtne anarhistide lugu, kel on modernsest maailmast kõrini ja siis varjatuna käivad väljas on nihistliku mõtteid välja elamas. Aga samas on siiski mingi kartus mehe suhtes ees, mis ehk on tekkinud vanusega.....USA politsei nali tuleb siis kusagil sisse.