Ta meenutas seda tüüpi, kes telekas oli tagaotsitav röövi ja peksmise eest.

Olen vahetanud tööl rokiraadio praegu igasuguste albumite kuulamise vastu Spotify. Võib-olla lihtsalt vaheldus sellest, et nagu iga raadio, mängivad nemadki populaarseid laule üle ja üle...
Aga Nonpoint on üks bänd, mis mu playlistis tihti on olnud.....ja lähme nüüd mõne nende vana loo peale üle.

What A Day on singel nende major-label debüüdi pealt, mis ilmus nu-metali hiigelajal. Kui see ei toonud neile nüüd rockstaari elu, on nad usinalt vastu pidanud ja sellise agressiivne aggro metaliga ikka edasi tegutsenud. Laulja, kelle rastad toovad hetkega P.O.D. flashbacki, on oma tämbri poolest palju toorem kui nimetatud bänd ja kuigi ta lüürika läheb natuke ramblimiseks, siis meenutab see meile ju seda, kui tüüp räägib oma lahedast päevast, aga võib-olla see oli midagi sellist, mida pidi ise kogema, et aru saada. Või hoopis mõnuained on selle päeva lahedust suurendanud ja meeldejäävust vähendanud. Ühesõnaga, selline mõnus õhtune küte.