Kuidas on tunne elada ilma ühegi dimensioonita.

90ndad olid ju kõigile hairmetal bändidele halb, nagu ka Wingerile. Suurelt labelilt visati nad välja,kuna selline kraam jäi grungele jalgu. Paljud bändid üritasid ebaõnnestunult muuta, nagu ka nemad. Ärge saage valesti aru, mõni selle ajastu albumitest on päris korralik, aga lihsalt see ei meenutanud üldse nende suuri hitte.

Võtame või Junkyard Dog, loo nende kolmandalt albumilt, mis tuli välja 1993 aastal. See on sama bänd, mis tegi sellised nutuballaadid nagu Miles Away ja Headed For A Heartbreak....see on ju väikestmoodi šokk. Aga Winger oli alati suhteliselt progressiivsete kalduvustega hairbänd, seega neile sobib selline muusika palju rohkem.Kip Winger suudab nagu snarl'i oma hääle suruda, kui vaba kommertsiahelatest. Ja lüürika, mis mainib sellest, kuidas hea poiss erinevate pahede ja unistuste tõttu põhja käib, sobib ju ka selle bändi kohta. Kas ma võin nimetada seda mu lemmik Wingeri looks?