Kutsumata külalised selles melanhoolses maailmas.

Rootsi melodic death metal on muundunud 20 aasta jooksul päris palju. Rootsis eriti on paljud bändid hakanud tegema "pop metalit", mis vanasti tähendas küll glämmi, aga nüüd meenutab sellist kommertsmetalcore, kus karjuv lüürika on segatud vahepeal täielikku popimõtteviisiga. Sonic Syndicate on üks bände seal esirinnas, nende melodeath on sarnasem küll Avenged Sevenfold'ile kui At The Gates'ile.

Enclave on üks kõige paremaid lugusid sellelt bändilt, sest see on glam metal power ballaad (glam metal bände tekib ka Skandinaavias hulgi viimaste aegade jooksul) segatud sellise Breaking Benjamin/FFDP ballaadiga. Nagu esimesest lausest aru saada, on see melanhoolne lugu sellest, kuidas igakord ei ole võimalik oma armsamat pääste halbade jõudude käest, aga äkki armastuse võim suudab armsamat ise muuta.

Shoutout to the hot bassist aswell. :D