Wu-Tangi sound oli vägagi minimalistik võrreldes g-funk beat'idega, tundub nagu lihtsalt räpparid bassi peale räpiksid ja vahepeal keegi scratchib ka. Wu-Tang oli selline huvitam klann igasugu tüüpe, kellest minule jäi kõige enam meelde Ol' Dirty Bastard, kes siin loos ka suhteliselt palju esindatud (enamasti nende lauludes erinevad räpparid said igaüks ühe salmi või nii), ta on nii hull lihtsalt, et ei kõla nagu mitte keegi teine.
Tuesday, June 5, 2012
Ühe rassi esindajad ikka üksteisele halba ei tee.
90ndate alguseseks oli hip-hop tänu Death Row'le muutunud USA's väga läänerannikupõhiseks. Idaranniku hip-hop'id artistidel läks uuestisünniks natuke aega. Alles 93. aasta lõpus lasi selline grupp nagu Wu-Tang Clan välja oma debüütalbumi, peale mida hakkasid ka idaranniku artistid jälle mainstream'i jõudma.
Wu-Tangi sound oli vägagi minimalistik võrreldes g-funk beat'idega, tundub nagu lihtsalt räpparid bassi peale räpiksid ja vahepeal keegi scratchib ka. Wu-Tang oli selline huvitam klann igasugu tüüpe, kellest minule jäi kõige enam meelde Ol' Dirty Bastard, kes siin loos ka suhteliselt palju esindatud (enamasti nende lauludes erinevad räpparid said igaüks ühe salmi või nii), ta on nii hull lihtsalt, et ei kõla nagu mitte keegi teine.
Wu-Tangi sound oli vägagi minimalistik võrreldes g-funk beat'idega, tundub nagu lihtsalt räpparid bassi peale räpiksid ja vahepeal keegi scratchib ka. Wu-Tang oli selline huvitam klann igasugu tüüpe, kellest minule jäi kõige enam meelde Ol' Dirty Bastard, kes siin loos ka suhteliselt palju esindatud (enamasti nende lauludes erinevad räpparid said igaüks ühe salmi või nii), ta on nii hull lihtsalt, et ei kõla nagu mitte keegi teine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment