Wednesday, May 15, 2013

Oru pimeduse mittemidagiaimav ohver

Kõik skatepunkarid saavad mingi hetk täiskasvanu....maks ja nii jõudis ka Blink-182 oma 5nda albumi ajaks selleni, et taheti teha midagi muud peale lihtsalt tavaliste poppunk lugude. Seega on album eksperimentaalsem (nende kohta) ja tihti ka lihtsalt melanhoolsem, kõige erksam näide kõige suurem hitt sellelt albumilt.


See aeglane, akustiline/klaveri ballaad väärib oma nime , I Miss You, täiesti auga. See pole post-break up järelehüüe, vaid midagi kaugemat, viide mõnele vana Hollywoodi gothic melodraamale, kus suurtes tubades mälestused sind ikka kummitavad. Tegelikkuses võib see olla üks väheseid selliseid lugusid, mida on parem kogeda armsamaga koos.

No comments:

Post a Comment