Mees mustas tuli ja võttis su minu juurest.

Ma saan aru, et fännid virisevad alati ,kui metalcore bändid natuke oma soundi softimaks ja varieeruvamaks muutuvad. Ei,ei Hatebreed on ju tore, aga lihtsalt terve album vältel chuggachugga riffe ja breakdown+karjumist kuulata tüütab ära vanemas eas :D.
Kui ei tea, kes Miss May I on, siis siinkandis vist pole see üldse tundub grupeering. Igatahes järgnev lugu tuleb nende neljanda albumi pealt.

Echoes on kibe lugu lähedase kaotamisest ja kuidas sellega leppida. Miss May I üritab sellise tõsise teemaga ka muuta oma tavalist soundi, meenutades mulle nii Emeraldi Eestist kui ka Fear Factoryt (just puhta vokaali poole pealt). Laulja karjuminega annab edasi meeleolu, nagu ta hääl kohe emotsioonidest murduks.
Ma kuulan siin ka mõnda teist singlit neist, ja noh Echoes jääb praegu nende tipuks