Hoovus võtab mind, õhk pääseb minust.

3 aastat on jälle möödas ja Nickelbacki väiksed vennad on kohe kohe tagasi uue albumiga. Mis on aga kolme aastaga muutunud, ühesõnaga selline bro'dele mõeldud cock rock on täiesti moest välja läinud, seega ToaD otsustas oma uue albumi esimese singliga minna ajas natuke tagasi.

Drown on tagasihüüe Gasoline aega, ehk siis võhikule, vanema Nickelbacki kanti kraam. Kuule, teema räägib ju sellest, kuidas tüüp läheb peale lahkuminekut end ära uputama. Sobivalt metafoorile kõlab laulja hääl ka nii läbi veealuse filtri.

Aga kas see ka on hea. Noh see on kompetentne. Mina, erinevalt paljudest, ei näe väga cock rock'is midagi hullult. Ainult et praegused bändid võtsid tihti seda läbi grunge negatiivsuse prisma. Meenutame ToaD eelmise albumi hitte. Need olid nagu rõõmsad lood, aga sõna otseses mõttes sõimasid kõiki naisi maailmas lollideks ja kullakaevajateks. Kurat, kui ma tahan reede õhtu stripiklubisse minna (mis oleks võimalus, kui Tartus aint selle eest rõvedalt maksma ei pea), siis ma tahan natuke toredat fantaasiat. Bad Girlfriend ja Something In Your Mouth ju olid siiski oodid sellistele neidudele.