Üks esimesi lugusi, mis sellest albumilt välja lekkis, Walking Away on kibe meenutus faktist, et vahepeal peab paranemiseks panema end valu tundma ja mõtlema faktile, et vahepeal pole meeldivad asjad sulle üldse kasulikud. Ma ei ole eriti fänn Dursti karjumisel viimases refräänis, aga ta annab aimu faktist, et selline otsus ei tule talle lihtsalt, vaid on veelgi närvesöövam kui osata arvas. Aga no pain, no gain ilmselt.
Tuesday, July 10, 2012
Hea märk, kui tunned enda verd voolamas
Mul on jälle tunne, et peaks hommikuse postituse ka tegema. Limp Bizkiti Gold Cobra oli küll selline mõnus küttealbum, aga üks lugu tavalisel versioonil meenutas ka Boileri ja Re-Arranged kanti aeglasemat Bizkitit, mis ma loodan ikka, et lastakse singlina veel välja ka. (Loll mina)
Üks esimesi lugusi, mis sellest albumilt välja lekkis, Walking Away on kibe meenutus faktist, et vahepeal peab paranemiseks panema end valu tundma ja mõtlema faktile, et vahepeal pole meeldivad asjad sulle üldse kasulikud. Ma ei ole eriti fänn Dursti karjumisel viimases refräänis, aga ta annab aimu faktist, et selline otsus ei tule talle lihtsalt, vaid on veelgi närvesöövam kui osata arvas. Aga no pain, no gain ilmselt.
Üks esimesi lugusi, mis sellest albumilt välja lekkis, Walking Away on kibe meenutus faktist, et vahepeal peab paranemiseks panema end valu tundma ja mõtlema faktile, et vahepeal pole meeldivad asjad sulle üldse kasulikud. Ma ei ole eriti fänn Dursti karjumisel viimases refräänis, aga ta annab aimu faktist, et selline otsus ei tule talle lihtsalt, vaid on veelgi närvesöövam kui osata arvas. Aga no pain, no gain ilmselt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment