Okei, see on mingi hallutsinogeene/unenäoline lugu, ega White Pony peal oli ka selliseid asju, aga see tundub omamoodi nii mittekommertsiaalne, et kõlab nagu 30STM viimane album, ainult et ilma mittemingisuguse hook'iga. Smiths või Cure on siin inspiratsiooniks , aga kuna ma väga neid bände ei naudi, siis ei naudi ma ka seda lugu.
Sunday, December 16, 2012
Pöörlen ringiratast, samas ajal kinni jäädes staasisesse.
Deftones kaotas minu jaoks oma huvi peale White Pony albumit, kui mindi kaugemalt vanakooli nu-metal soundist ja hakati igasugu veidraid eksperimentaalmõjutusi sisse tooma. Noh, aga kriitikute lemmikuteks on oldud sellegipoolest, uusim album Koi No Yokan on saanud häid arvustusi ja singel sellelt liigub edetabelites ülespoole.
Okei, see on mingi hallutsinogeene/unenäoline lugu, ega White Pony peal oli ka selliseid asju, aga see tundub omamoodi nii mittekommertsiaalne, et kõlab nagu 30STM viimane album, ainult et ilma mittemingisuguse hook'iga. Smiths või Cure on siin inspiratsiooniks , aga kuna ma väga neid bände ei naudi, siis ei naudi ma ka seda lugu.
Okei, see on mingi hallutsinogeene/unenäoline lugu, ega White Pony peal oli ka selliseid asju, aga see tundub omamoodi nii mittekommertsiaalne, et kõlab nagu 30STM viimane album, ainult et ilma mittemingisuguse hook'iga. Smiths või Cure on siin inspiratsiooniks , aga kuna ma väga neid bände ei naudi, siis ei naudi ma ka seda lugu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment