Sellel albumil polnud hittsinglit, mis omamoodi üllatav, kuna Breakin' All The Rules võiks olla just midagi, mis kõlaks iga teismelise walkman'is. Isegi produktsioon annab vihjeid 80ndate kommersile, seega jah üllatus üllatus. Huvitav, et Ozzy teeb siin samasuguseid liigutusi kui aastakümneid liigutusi...see ei ole väide, et ta on aegumatu, vaid et ta oli juba siis end korralikult ära joonud.
Wednesday, February 20, 2013
Tean, et sa tahaksid paradiisi minna, aga oled liiga hirmul, et surra.
Ozzy lõpetas 80ndad No Rest For The Wicked albumiga, mis on vist kõige tuntuim selle faktiga, et see oli esimene album, kus mängis Zakk Wylde. Wylde'ga on mul alati olnud kahe poolega suhe. Fakt, et ta iga lugu (kaasaarvatud järgmine) otsustab neid kiunuivad kõrgehäälseid kidrakäike teha, ei ole mulle kunagi peale läinud, aga ma ei saa valetada ja öelda, et ta pole koos Ozzy päris korraliku hunniku häid lugusid teinud.
Sellel albumil polnud hittsinglit, mis omamoodi üllatav, kuna Breakin' All The Rules võiks olla just midagi, mis kõlaks iga teismelise walkman'is. Isegi produktsioon annab vihjeid 80ndate kommersile, seega jah üllatus üllatus. Huvitav, et Ozzy teeb siin samasuguseid liigutusi kui aastakümneid liigutusi...see ei ole väide, et ta on aegumatu, vaid et ta oli juba siis end korralikult ära joonud.
Sellel albumil polnud hittsinglit, mis omamoodi üllatav, kuna Breakin' All The Rules võiks olla just midagi, mis kõlaks iga teismelise walkman'is. Isegi produktsioon annab vihjeid 80ndate kommersile, seega jah üllatus üllatus. Huvitav, et Ozzy teeb siin samasuguseid liigutusi kui aastakümneid liigutusi...see ei ole väide, et ta on aegumatu, vaid et ta oli juba siis end korralikult ära joonud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment