Lüürika on vägagi vihane inglise keel...nagu VÄGA. Mehed, sõnade ja isegi promoteksti kirjutamisel võtke ikka keegi, kes oskab ka reaalselt seda keelt. Karjuva vokalistil pole üldse mõtet, segab täiega ülejäänud lugu ja laulja on tsiteerides Weird Al'i vahel "singing with marbles in my mouth".
Tunnistan, et kirjutasin natuke facebooki kommuuni mõnde nende tekstide vigade paranduse, aga eih ei võetud kuulda ja kustutati lihtsalt postitus ära.
Tunnistan, et sain selle albumi ka tänu sellele, et papsile oldi parklas see pähe määritud. Aga jah, mida arvata...see ei ole tõepoolest halb asi, mitte suurepärane, aga Eesti noortebändi kohta täitsa arvestatav. Soundilt meenutab mingit vanemat Cold'i, mis pole üldse halb asi. Kas asi on selles, et Eestis on post-grunge miskipärast täiesti olematu stiil, aga noh ühesõnaga...ei hakka halba ka soovima, et teil tuur edukas oleks.
No comments:
Post a Comment