Akustilise kitarriga laulja ajab mingisugust juttu ärakasutamisest. Nii noorena võiks arvata, et jutt käib ehk esimesest armastusest, mis on kestnud liigagi kaua ja paar ei suuda lahku minna, vaid otsustavad üksteisele närvidele käia ja haiget teha. Laulja pole halb, kuigi ta kõlab hullemini paroodia grunge-vokalistist kui Scott Stapp oma halvimatel aegadel.
See bänd päris ühealbumiimeks ei jäänud, aga suht lähedal sellele oldi küll.
Saturday, January 28, 2012
Puuduta ja koori ( mitte mandariine)
Nagu ka Silverchair, plahvatas Days Of The New populaarsus siis, kui bänd oli veel kamp alaealisi. Ilmselgelt nemad olid noortena Nirvanat telekast näinud ja armunud neisse, Cobaini meelehärmiks mitte ta "ultradeep" mõtetest ja maailmavaadetest arusaamata. Aga läheme aastatesse 97-98, kui see bänd rokiraadioid domineeris.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment