Tuesday, January 10, 2012

Pole kunagi liiga vana, et sisemist raevu leida.

Staind ei andnud eriti fännidele lootust nende Illusion Of Progress albumiga. See oli lihtsalt...igav, täis ballaade ja midtempo rokilugusid, mis sobisid küll kahe lapsega perekonnapeale, aga ei olnud just kõige huvitavamad. Paljud ootasid, et nad lõpuks leiaksid üles selle meeleolu, mis oli neil paari esimese albumi ajal.
Ja meile palvetele vastati, sest Staindi viimane album on küll karmim peale Break The Cycle't
Algab album ju madala bassiriffiga, millele lisanuvad trummid, moshitav kidrariff ja lõpuks Aaron Lewise karjuv lüürika. Tema meloodiaoskus tuleb välja alles refräänis. Isiklikult ootaks ma suurt tuuri koos nende heade sõprade Limp Bizkitiga.

No comments:

Post a Comment