Ma pole loomulikult õige inimene Ruja kommenteerima...sest olgem ausad, enamasti Ruja on niii igav, et ma ei suuda seda üle paari loo kuulata. Alender on küll hea vokalist, aga noh lood....isegi Need Ei Vaata tagasi albumilt ei suutnud ma enamikke lugusid kuulata, rääkimata albumitelt.
Aga see lootuslik, samas siiski ülimasendav ballaad on üks nende eredamaid hetki. Alender laulab seda sellise tundega, et kuigi veel nõukaaeg kenasti kestis, siis vähemalt ta saaks Eesti jaoks kõik teha ja siin ka surra. Praeguses iseseisvuse ajas ei kõla see nii tugevalt kui okupatsiooniajal, aga siiski. Muusikagi õigel hetkel muutub järjest tugevamaks.
Aga see lootuslik, samas siiski ülimasendav ballaad on üks nende eredamaid hetki. Alender laulab seda sellise tundega, et kuigi veel nõukaaeg kenasti kestis, siis vähemalt ta saaks Eesti jaoks kõik teha ja siin ka surra. Praeguses iseseisvuse ajas ei kõla see nii tugevalt kui okupatsiooniajal, aga siiski. Muusikagi õigel hetkel muutub järjest tugevamaks.
No comments:
Post a Comment