Kosmosesügis on üks neist lugudest. Esialgu tundub mulle, et see on hästi palju Vainonale ja Sõpruse Puiesteele inspiratsiooni andnud, sest tuju on melanhoolne. See pole ootus kosmoseseiklusteks, vaid lihtsalt elujõukaotusest tekkinud apaatia, mis väljendab end meeleolus , et "kusagil mujas peab olema parem kui siin"(mitte väga entusiastlik ka selles). Tekib tunne, et see hetk kui laulja lahkub, on kusagil kõledas tuulises novembrikuu õhtus.
No comments:
Post a Comment