Enne koostööd Timbalandiga ja RATM meestega, oli Chris Cornell koos Soundgardeniga üks noor kamp Seattle'st , kes tegid Sabbathi'st inspireeritud hevimetalit, grunge'st oli asi tegelt suhteliselt kaugel. Üks lugu siis nende esimeselt albumilt ( kui nende bassist oli näiteks jaapanlane veel)
Juba algusest on alati aru saada, et see on suhteliselt sünge ja ohtlik lugu. Kitarrid mürisevad vaikselt taga ja Cornell mumblib midagi. Aru pole väga saada, aga nagu lähenev torm, ei tundu see midagi head. Ja kui Cornell plahvatab lõpuks ja hakkab häälepealu venitama, siis jalad juba värisevad. See on lugu, mis meenutab vaaraode ajal orjana püramiidide ehitamist, see raske koorem, mida sikutama peab ja piitsutaja hüüded.
No comments:
Post a Comment