Las ma võtan sinu eest mõned hoobid.

U2 uuem diskograafia.....mis ma öelda oskan selle kohta, peale seda, kui nad 90ndate lõpus tegid suure comebacki tänu faktile, et unustasid eksperimenteerisime ja tegid muusikat, mis meenutas nende varasemaid hiigleaegu. Kuigi selline tunne on tekkinud küll, et igasugune rokkimine on nende muusikast ära kadunud. Eih, ärge saage valesti aru, nad teevad rokklugusid küll, aga need on nii pooltantsulka või lihtsalt jamad, et ainuke, mida kuulata, ongi need tavalised U2 kurvad ballaadid. Üks neist nüüd.

Lugu, mille Bono kirjutas oma surevale isale (mida ta tema matustel esitas mitu aastat enne kui see välja lasti). Sometimes You Can't Make It On Your Own sisaldab kõiki U2 trademarke, kajavad kitarrid,  Bono kurvemapoolne vokaal (seriously, ta kõlab alasti kas väga kurvana või siis täiesti naiivselt õnnelikuna) ja loomulikult maailmaparandav vokaal. Aastate pärast meenutame seda U2 laulu veel kindlasti.