Natuke yoodeldamist; rahvas on šokis ja siis Udo paneb sellise karje peale, et terve lugu saab sellise särtsu, mis kunagi ei lõppe. Arvestades, et see lugu on aasta ennem Metallica ja Slayer'i debüütalbumeid, siis võib rahulikult üks proto-thrash metal lugu olla ka. Aga selle looga võib vägagi hästi mootorrattaga kinosaalis rallideid samuraimõõgaga deemoneid hakkida.
Friday, October 19, 2012
Selja tagant üllatusrünnak.
Kunagi ma olin suur Itaalia horrori austaja ja üks mulle kõige meeldejäävamaid filme oli Demons. Mitte sellepärast, et see just eriti hea oleks; täiesti tavaline gore-film sellest perioodist, vaid et soundtrack oli täis 80ndate heavy metalit. Ühe bändi ma avastasingi tänu sellele filmile ja just tänu sellele loole; Accept.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment