Mitte midagi tunda on normaalne, lihtsalt hinga korraks.

P.O.D. oli 2006. aastaks suhteliselt ristteedel, eelmine album oli müünud enamvähem , aga vähem kui eelmised albumid ja just oldi lahkutud oma vana plaadifirma alt. Seega oli vaja uue firmaga ilmselt midagi kiiresti välja anda. Ehk siis kõige parem idee on ikka Greatest Hits (huvitav ju, et nu-metali kuldaegade bändidel on piisavalt palju plaate, et selliseid asju teha). Aga noh, sellistele asjadele peab alati mõne uue loo ka panema, et fännid kellel kõik niikuinii olemas on, ka seda ostaksid. Anyways...

P.O.D. on alati religioonne olnud ja see lugu on üsnagi otsene selles suhtes, et Jumalale peab oma usule järgnema igas kohas,mõnikord pimesi. Hingeotsiva ballaadi ainus miinus on see, et meenutab võib-olla liiga palju Goodbye For Now, aga too lugu oli suur hitt ka, mõni ime seega. Nad on suuremat sorti comebacki teinud oma viimase albumiga, seega see lugu jääb lihtsalt heal juhul fanfavorite'ks.