Three Days Grace lasi hiljuti välja oma neljanda albumi ja esmamuljetest tundub, et päris huvitav. Ilmselgelt on mõne looga mindud eksperimentaalse teed, aga üldmulje on, et väga pole softiks mindud. Produktsioon samas tundub tsipa liiga...mehaanilisena, s.t. bänd kõlab rohkem robotlik kui eelnevatel albumitel. Anyways, aga häid lugusid seal on ja siit tuleb üks neist.
Neljas album ja ikka see sama kuri naine. Kas 3DG mehed ei suuda pikalt öelda naistele või hoopis on vägagi halva naistemaitsega. Tavaline crunch nendelt on segatud peaaegu tantsulise beat'iga. Mitte midagi uut, aga sellegipoolest saab oma fix'i kätte neilt.
Albumi lõpupoole on palju lugusid, mida ma korralikult üle kuulanud pole, peab sinna jõudma.
No comments:
Post a Comment