Kui öö võtab võimust, siis ta katab maa läbimatusse pimedusse.

Tead, vahel ikka Rocktoriinil , kui tehakse hästi hevi voor (shoutout to you , Tambet), siis ma ikka mõtlen, et mida ma ise teeks, kui ma teeks hästi hevi vooru. Tavaliselt ma ei mõtle seda, sest selline muusika on nii valitud maitse, et isegi tuntumad lood olekskid üsna tundmatud.
Aga see paneb mind vahel nostalgitsema nende aegade üle, kui ma sellist muusikat väga palju kuulasin. Siit on üks selline lugu.

Võtame kohe ette, Varg Vikernes on ikka väga ebameeldiv isik, mis on vähe öeldud. Nii tegudelt kui ka jutult. Järgmine lugu (mis on vist ainuke muusikavideo, mis Burzumile tehtud) lasti välja juba siis, kui ta oli päris mitu aastat vanglas olnud.
Dunkelheit ei ole nagu varasemad Burzumi albumid, see pole päris toore black metal, vaid midagi atmosfäärilisemat. VÄGA udused kitarrid, lihtsalt korduvad meloodiaid ja üle kõige selle ka sünt, mis annab ambiensile juurde. Lõppudelõpuks kirjeldab see pimedat , udust ööd palju paremini, kui mingi saatanast karjumine ja produktsioon, mis muudab kõik lihtsalt lärmiks. Pime talveöö on juba piisavalt kõhedust tekitav, ilma et vaja kirjeldada kõike, mis seal liikuda võib. Urrrr....(jep Muumitroll ja Burzum ühes laulus)