Osa minust soovib, et ma tunneks midagigi

Wow, juba nädal möödas ja polegi siia jõudnud midagi uut lisada. Oh how the days go. Igatahes, Three Days Grace koos Matt Walsh'iga lasi hiljuti välja oma teise singli. Painkiller mulle täitsa meeldis, kuigi nende fännibaasi splittis see päris kenasti, nagu uue lauljaga tavaliselt. Samas , see läks kohe rokiraadiote tippu, seega suurem mass ka ilmselt nautis. Igatahes ollakse tagasi järgmise singli ja lubadusega, et album ilmub enne aasta lõppu.

I am Machine üritab tuua sisse natuke industriaali, ka kitarrisoundilt (kuigi sound on üsna udune, siis on üldine kõla läinud palju metallseks/steriilsemaks ja ka metafooridelt, kuigi tavaline 3DG ( tahaks paremini end tunda. Ma arvan, et see on loogiline, et see jõuab ka edetabelite tippu, aga kuidas see jätab oma jälje 3DG ajaloosse. Ma ei oskagi öelda sellele, see pole mingi indiepop, mida nad teevad,a aga eks nad on läinud natuke rohkem bro'ks ja üleproduktseeritumaks. Nad pole veel nii head, kui Adamiga , aga maha ma neid ei kanna.