Kuigi soe ilm, siis tahaks ikka lõuna poole reisida.

Alice In Chains harjumus Stanley ajal oli peale iga karmi albumit lasta välja selline vaikse ,akustiline album. Ja peale verstapost albumit Dirt andis bänd välja EP Jar Of Flies, mis sai kohe kõige esimeseks EP'ks mis debüteeris USA's esimesel kohal plaadimüügiedetablites. Üks lugu sealt kandideeris ka Grammy'le parima raskerokiloo kategoorias.

Tegelt on I Stay Away bändi kohta üsnagi veider lugu, sest kõlage , kui rõõmus see tundub. Ainuke koht kus natukenegi nende tavalist tumedust näha on, on eelrefräänis ja see pole ka otseselt negatiivne. Kuigi, lüürika on tegelt üsnagi negatiivsem kui lugu mõista annab. Bändi jääb alatiseks Layne'ga seotud narkoprobleemid kummitama, aga võtke seda kui vähest positiivset tulukest üldises mustas masendus, mis selle bändi loomingut kehastas.