Pean esimest verd valama või mulle loetakse mu järelehüüe.

Aerosmithi karjääri võib jagada tegelt kaheks. Nende 70ndate originaalne raskerokilik hiilgeaeg ja 80ndate lõpus alganud popilikum faas. Aga mis toimus selle vahel. Noh , bänd oli korralikus narkosõltuvuses ja mingil hetkel suutis Aerosmith kaotada mõlemad kitartistid ja lasta välja ühe albumi kahe tüübi, Jimmy Crespo ja Rick Dufay'ga, kes muudel albumitel polnud. Noh, see oli flop album ,aga paneme siia ainuke singli sealt.

Peaks mainima, et šokk tuleb kohe alguses, kui Journeyst välja hüpatnud sünt alustab lugu ja Steven Tyler näeb välja ikka samasugune kui praegu ehk vana ja veidra soenguga. Aga siis hakkab põhiriff pihta ja päris korralik küte tegelt. Reede õhtuks siis nautige tsipa unkown Aerosmith'i