Plekist prügikast trummide asemel.

Kas on olnud teist hevimetalalbumit, mis on saanud nii palju sõimu,kriitikat ja vaevu kui Metallica St. Anger album. Peale dekaadi raadiosõbralikumat raskerokki tegemist otsustasid nad tagasi minna vanema karjääri karmima kraami juurde. Mis sellest siis välja tuli, kuulame kohe albumi nimiloos.

Kas ma olen vanusega heldemaks läinud, aga see ei tundu enam üldse kohutav. Ärge saage valesti aru, seda albumi kritiseerida pole raske ja võtame põhilised punktid kokku: kohutav produktsioon, loll lüürika, kidrasoolode puudumine ja suutmatus erinevaid lauluosi kokku võtta. Aga jah, eks haletsusest võib tekkida ka kiindumus ....okei, ma pesen selle Master Of Puppetsiga maha kohe.