Slipknoti jaoks oleks see lugu jah olnud veel tollel ajal natuke liiga soft, sest see meenutab rohkem mõnda Staindi lugu. Tegemist on ju siiski tõsises depressioonis oleva inimese enesetapumõtetega. Corey Taylor näitab, et ta oskab ka laulda, seega võib see lugu olla just põhjuseks, miks Slipknot ise ka hakkas meloodilisemaid kohti sisse tooma...viimasel albumil oli juba Snuff plaadi peal. Kindlasti mitte lugu, mida peol käima panna, sest kõik hakkaksid kohe enda ette tühjusesse vaatama.
Thursday, August 16, 2012
Oleks ma nii surnud, et ei hooliks enam
Stone Sour oli bänd, millega Corey Taylor tegeles enne Slipknot'i minemist (meenutame , et see bänd tegi oma esimese demo teise vokalistiga), siis jäi see mingiks ajaks kõrvale, kuni 2002 aastasl ressurectiti see grupp ja esimese albumiga saadi ka kohe suur raadiohitt selle kurva ballaadiga.
Slipknoti jaoks oleks see lugu jah olnud veel tollel ajal natuke liiga soft, sest see meenutab rohkem mõnda Staindi lugu. Tegemist on ju siiski tõsises depressioonis oleva inimese enesetapumõtetega. Corey Taylor näitab, et ta oskab ka laulda, seega võib see lugu olla just põhjuseks, miks Slipknot ise ka hakkas meloodilisemaid kohti sisse tooma...viimasel albumil oli juba Snuff plaadi peal. Kindlasti mitte lugu, mida peol käima panna, sest kõik hakkaksid kohe enda ette tühjusesse vaatama.
Slipknoti jaoks oleks see lugu jah olnud veel tollel ajal natuke liiga soft, sest see meenutab rohkem mõnda Staindi lugu. Tegemist on ju siiski tõsises depressioonis oleva inimese enesetapumõtetega. Corey Taylor näitab, et ta oskab ka laulda, seega võib see lugu olla just põhjuseks, miks Slipknot ise ka hakkas meloodilisemaid kohti sisse tooma...viimasel albumil oli juba Snuff plaadi peal. Kindlasti mitte lugu, mida peol käima panna, sest kõik hakkaksid kohe enda ette tühjusesse vaatama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment