Pisarad su silmis ei muuda mu otsust.

10 Years üritas Autumn Effect'i peal, mis oli järgmiseks teoseks peale nende läbimurdealbumit Division, väga paljusid asju. Kui palju lugusid olid üsna kindlalt üritatud lihtsalt Wasteland'i pt. 2 siis üllatav on paar melanhoolset akustilist ballaadi, mis võiks olla nagu Seether, aga siiski filtreeritud läbi natuke metafoorsema maailmavaate järgi.

So Long , Goodbye on enesetapulugu, aga justkui selline eemalepeletav, sest ta tapab end ära oma naise bipolaarsuse pärast. Ta isegi ütleb seda, mis loomulikutl paneb naise šokki, aga ise säilitab üllatava rahulikkuse, nagu see oleks üldisemate põhjuste pärast, mitte ainult armuvalu. Muidu ta ilmselt naudiks neid pisaratehoogusid ta silmades and stuff ja karjuks oma süüdistusi siiski talle. Aga ta on, et "meh, olid mis olid, nüüd järgmises elus näeme".